ULAGATTY USTAZ

«Latyn álipbıi — rýhanı jańǵyrý»

ShQO, Semeı qalasy, Qaınar aýyly
«Begalın atyndaǵy jalpy orta bilim beretin mektep» KMM
Aǵylshyn tili pániniń muǵalimi Bekısheva Tolkın Maratovna

Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty baǵdarlamalyq maqalasy tereń maǵynaly, kúrdeli jáne kemeldigimen erekshelenedi.Osydan 27 jyl buryn óz jolymyzdy táýelsiz derbes memleket retinde bastaǵanymyzda Qazaqstannyń birinshi jańǵyrýy bastalǵan bolatyn. Ekinshi jańǵyrý «Qazaqstan-2030» strategııasynyń qabyldanýymen jáne jańa elorda — Astananyń salynýymen bastaldy. Úshinshi jańǵyrý Elbasynyń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» maqalasymen jalǵasyn tabýda. . Onyń basty maqsaty – Ult josparyn oryndaý aıasynda álemniń eń ozyq 30 eliniń qataryna kirý bolyp tabylady. Bul eńbek ult sanasynyń jańǵyrýyn maqsat etedi.
Elbasy kez kelgen jańǵyrýdyń eń aldymen ulttyq bolmysqa, dástúrdiń zamana synynan súrinbeı ótken ozyǵyna negizdelýin qadap aıtyp otyr. Rýhanı jańǵyrý – adam balasynyń, onyń ishki áleminiń jańarýy, sana-sezimi, jańa ózgeristi qabyldaı bilýi. Rýhanı jańǵyrýdy órkenıettiń órge júzýimen baılanystyramyz. Tarıh sahnasyna kóz júgirtsek, ósken ulttyń órbı túsýine osy «rýhanı jańǵyrý dálel». Kóne zamandaǵy kórikti qalalarymyz, sán saltanatty talasqan ozyq eskertkishterimiz, mádenı muralarymyz sonyń aıǵaǵy bolyp tabylady. Ár halyq, ár memleket ǵasyrlar bederinde rýhanı jańǵyryp, jańaryp otyrady. Al rýhanı jańǵyrý men jańarýda bilim berýdiń róli zor. Biz ózimizdiń ulttyq erekshelikterimizdi saqtaı otyryp, álemde bolyp jatqan jańalyqtardy qabyldaı bilýimiz kerek. Sondyqtan jahandaný úrdisindegi basty talap- álemdik tilderdi ıgerýge umtylý. Birneshe tildi bilgen adam eshteńeden utylmaıdy. Bul bizdiń ǵalamdyq úrdiske tolyqqandy aralasýymyzǵa jol ashady. Álemdik ozyq tájirıbe men jetistikterge qol jetkizýimizge múmkindik týǵyzady. «El bolam deseń, besigińdi túze» degen uly Muhtar Áýezov. Árbir bilim alýshy óz jeri men onyń baılyǵynyń ıesi bolý úshin jańa tehnologııalardy meńgerip, jańasha ómir súrýge úırenýdiń joldaryn bilýge tıis. Eń bastysy, bilim berýge qoıylyp otyrǵan jańa talaptardy oryndaýda kóptegen jumystar júrgizilip, jastardyń úsh tilde bilim alýyna, jańa tehnologııalardy bilim berý júıesine engizýde kóptegen jumystar atqarylýda. Ult josparyn oryndaýda ár salanyń ózindik úlesi bolsa, ustazdar qaýymynyń qosatyn úlesi – árbir jas jetkinshekti jeke tulǵa retinde tárbıeleý, jas urpaqty jańa qoǵam múshesi etip bilim men tárbıe berýdi jańasha qurý. Elbasy rýhanı jańǵyrý jolynda taıaý jyldary atqarylýy tıis negizgi mindetter men basym baǵyttardy naqty anyqtap berip otyr. Sonyń biri- latyn álipbıine kóshý. Bul oraıda, qazaq álipbıiniń jańa grafıkadaǵy biryńǵaı standartty nusqasyn qabyldaıtyn bolamyz. Elbasy bilim berý júıesinde jańa alfavıtti engizýde ádistemelik baza men muǵalimder daıyndaýdyń qajettigin atap kórsetip, úkimetke kezeńdep engizý josparyn ázirleýdi tapsyrdy. Latyn árpine kóshý – jan-jaqty oılastyrǵan, maqsatty túrde ult múddesi úshin qabyldanǵan sheshim. Bul «Qazaqstan-2050» Strategııasynyń basty maqsattaryna qol jetkizýdiń jáne álemdegi eń damyǵan 30 eldiń qataryna kirýdiń birden-bir múmkindikteri.Latyn álipbıi – rýhanı jańǵyrý men ult tutastyǵy negizi. Elimizdiń latyn álipbıine kóshýi – ultymyz úshin jasalǵan mańyzdy qadamdardyń biri. Latyn álipbıin qoldaný túrki jáne jahandyq álemmmen yqpaldasýǵa, ulttyq sanamyzdyń qaıta jańǵyrýyna jol ashady. Urpaq bolashaǵy men ult tutastyǵy úshin mundaı sheshim qabyldaý óte mańyzdy, bul álemmen birlese túsýimizge, urpaǵymyzdyń aǵylshyn tili men ınternet tilin jetik ıgerýine, eń bastysy – qazaq tilin jańǵyrtýǵa, memlekettik til mártebesin arttyrýǵa yqpaly zor. Qazirgi zamannyń sońǵy tehnologııalyq jetistikteri, barlyq aqparattyq-kommýnıkatıvtik baılanys quraldarynyń tili latyn álipbıine negizdelgenin halyq túsinip-bilip otyr. Jalpy túrik halyqtarymen birge bolýdyń bir úlken joly – osy ortaq álipbıde júrý. Uly Dala eliniń tarıhyna kóz júgirtsek, birinshi tuǵyry, baılyǵy – jer, ekinshisi – til, úshinshisi – memleket jáne onyń tarıhy bolýy kerektigi aıqyndalady. Aǵartýshy-pedagog ǵalym Ahmet Baıtursynuly aıtyp ketkendeı, «Ulttyń saqtalýyna da, joǵalýyna da sebep bolatyn nárseniń eń qýattysy – tili» degen. Alash qaıratkerleri de latyn álipbıin jazý-syzýda qoldandy. Bul bizge tańsyq dúnıe emes. Latynǵa aýysý qazaq tiliniń damýyna, halyqaralyq mádenı-rýhanı jáne ekonomıkalyq baılanystardyń nyǵaıýyna jáne IT – tehnologııalardyń damýyna jaǵdaı jasaıdy. Naqty jáne jaratylystaný ǵylymdary men gýmanıtarlyq ǵalymdardyń ozyq eńbekteri dál osy latyn qarpimen jazylǵan. Latyn álipbıi álemde keńinen qoldanylady. Qazirgi ýaqytta Qazaqstandaǵy bilim berý júıesinde asa zor kóńil bólinip, úlken ózgerister oryn alyp otyr. Búgingi tańdaǵy ózekti máseleniń biri – jas urpaqqa sapaly bilim berý. Bilimdi urpaq qana elimizdiń bolashaq ıesi bolary anyq. Búgingi tańda men ózimniń qalaǵan mamandyǵym — ustaz bolyp eńbek etip kele jatqanyma 30 jyl tolyp otyr. Osy ýaqyt ishinde aldymnan qanshama shákirt túlep ushty. Qazirgi ýaqytta shákirtterim qoǵamymyzǵa ózindik úlesterin qosyp, ómirdiń san taraý salasynda eńbek etip júr. Men óz mamandyǵymdy maqtan tutamyn. «Muǵalim óziniń bilimin úzdiksiz kóterip otyrǵanda ǵana muǵalim, oqýdy, izdenýdi toqtatysymen onyń muǵalimdigi de joıylady», — dep K. D. Ýshınskıı aıtyp ótkendeı, bizder, ustazdar qaýymy, únemi jańashyldyqqa umtylyp, izdenýden jalyqpaımyz. Urpaǵymyz bilimdi, básekege qabiletti bolý úshin bilim berý júıesi muǵalimderden kásibı sheberlikti, san qyrly shyǵarmashylyqty qajet etedi.

Qazaq jazýyn latyn álipbıi negizine aýystyrý – ábden pisip-jetilgen, qazaq tiliniń damýyna qajetti másele. Álipbıdi aýystyrýdyń eń mańyzdy ári eń salmaqty nátıjeleri – latynsha tańbalaý, qazaq jazýynyń kemshilikterin joıýǵa múmkindik beredi, tildiń damýyna, qoldanysyn keńeıtýge áser etedi ári qazaq tiline aıryqsha mán berip, qaıtadan jappaı oqýǵa sebep bolady. Sondyqtan, zamannyń talaby bolyp otyrǵan latyn álipbıiniń qoldanysqa engizilýin qoldaýymyz kerek dep oılaımyn.
Álbette, egde jastaǵy adamdarǵa qaraǵanda jas býyn ókilderi latyn árpin tez meńgerýi tıis. Sebebi olar, bul áriptermen mektep baǵdarlamasynan tanys. Jazý daǵdysyna keler bolsaq, bul ýaqyt óte kele qalyptasatyn nárse. Zamanaýı álemde elimizdiń ozyq elder qataryna enip, básekege qabiletti bolýy tek damyǵan tehnologııalar men bilimge ǵana negizdelmeı, sonymen birge ótkenin tanyp, maqtan tutatyn jáne bolashaqqa senimmen qaraıtyn halqymen de tanymal bolady. Aqparattyq tehnologııalardyń damyǵan zamanynda latyn álipbıine kóshýdiń máni zor. Álemdik órkenıet kóshinen qalmaı, qazaq tiliniń halyqaralyq dárejege kóterilýin qalasaq, latyn árpin qoldanysqa engizýdiń máni zor.

QazPochta Indeks 071419
ShQO Semeı qalasy
Qaınar aýyly

Berikbolova Ińkár Baýyrjanqyzy
ShQO. Semeı qalasy Qaınar aýyly
Begalın atyndaǵy jalpy orta bilim
beretin mekteptiń 8 synyp oqýshysy
Latyn álipbıine kóshý-zaman talaby
Elbasymyz N.Á.Nazarbaev «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda: «Men qazaqstandyqtardyń eshqashan buljymaıtyn eki erejeni túsinip, baıybyna barǵanyn qalaımyn. Birinshisi- ulttyq kod, ulttyq mádenıet saqtalmasa, eshqandaı jańǵyrý bolmaıdy. Ekinshisi- alǵa basý úshin ulttyń damýyna kedergi bolatyn ótkenniń kertartpa tustarynan bas tartý kerek» -degen bolatyn. Bizdiń kóptegen qandastarymyzdyń óz ana tilinde sóıleýden góri kóbinese orys tiline jaltaqtaı beretindigi osy kertartpanyń biri deýge bolady.Bul jolda latyn árpine kóshý- tıimdi áreket. Memleket basshysy osy maqalasynda 2025 jylǵa deıin latyn árpine kóshýge kirisýimiz kerektigin jáne bolashaqta barlyq saladaǵy is-qaǵazdar men oqýlyqtar da osy árippen jazylýy tıis ekenin aıtty. Demek, kóp keshikpeı egemen elimizdiń latyn álipbıine kóshetini aıqyndaldy. Latyn álipbıine kóshý- álemdik ǵylymı, tildik keńistikke kirý úshin qajet. Bul túrki halyqtaryna ortaq árip.. Biz, álemdik ǵylym men tehnologııany, ekonomıkany ıgerý úshin aǵylshyn tilin úırenip kelemiz. Latyn álippesi sol tildi ıgerýge negiz, tıimdi alǵy shart bolary sózsiz. Halyqaralyq termınologııa nemese medısına men basqa da ǵylymdar tili kóbinese latynsha jazylady. «Latynshaǵa kóshýdiń tereń logıkasy bar. Bul qazirgi zamanǵy tehnologııalyq ortanyń, kommýnıkasııanyń, sondaı-aq, HHI ǵasyrdaǵy ǵylym jáne bilim berý prosesiniń erekshelikterine baılanysty. Mektep qabyrǵasynda balalarymyz aǵylshyn tilin oqyp, latyn áripterin onsyz da úırenip jatyr. Sondyqtan, jas býyn úshin eshqandaı qıyndyq, kedergiler bolmaq emes», — jazady Elbasymyz N.Á. Nazarbaev óz maqalasynda. Shynymen, zamanaýı quraldar: kompıýter, uıaly telefon t.b. nátıjesinde aǵylshyn tili ár-qaısymyzdyń úıimizge keńinen kirip jatyr. Meniń pikirimshe, yntasy bar adamǵa bul áripti úırenýdiń esh qıyndyǵy joq, sonyń ishinde joǵary bilimdi nemese shet tilin biletin adamdarǵa. Qazirgi aqparattyq tehnologııanyń damyǵan zamanynda áleýmettik jelilerdi paıdalanbaıtyn adamdar kemde-kem bolar. Sonda habarlamalar jazý arqyly da ózara latynsha jazýdy úırene berse de bolady. Sebebi, onda kópshiliginiń aty- jónderi latynsha bolyp keledi. Al men sııaqty oqýshylar úshin latyn álipbıine kóshý tipti de qıyn emes, sebebi biz latyn álipbıimen aǵylshyn tili arqyly tanyspyz. Búgingi tańda aǵylshyn tilin meńgerý degenimiz – ǵalamdyq aqparattar men ınnovasııalardyń aǵynyna ilesý degendi bildiredi. Oǵan qosa, aǵylshynsha bilseń – álemdegi eń úzdik, eń bedeldi joǵary oqý oryndarynda bilim alýǵa múmkindigiń mol. Osy oraıda, latyn álipbıine kóshýdi shet tilderin joǵary dárejede ıgerýmen baılanystyrýǵa bolady. Latyn jazýy qazaq halqyna burynnan tanys, qoldanysqa ońaı, ıgerýge yńǵaıly. Sonymen qatar, latyn álipbıine ótýimiz elimizdiń baı mádenıeti men murasymen kóptegen sheteldik oqyrmandardyń tereń tanysýyna jol ashady. Al, jastar úshin álem keńistigi, damyǵan elderdiń mol jınaqtalǵan tehnıkalyq, ádebı taǵy basqa týyndylaryn túp nusqada oqýǵa jol ashylady. Latyn álipbıin qoldaný-memlekettik tildiń qoldanylý aıasyn keńeıtedi, shet elde júrgen qandastarymyz osy jazý arqyly qazaq jerindegi barlyq jańalyqtan habardar bola alady dep te aıtylyp júr. Múmkin, bul bastama, shynymen, elimizdiń álemniń damyǵan 30 eliniń qataryna ený jolyna ashylar esik bolar dep oılaımyn.
Qoryta aıtqanda, qazaq tiliniń latyn álipbıine kóshýi- ol, óz əlipbıimizge oralý, naqtyraq aıtaqanda túrik əlemine, tiline oralý jáne tilimizdiń ári qaraı jańǵyrýyna jaqsy yqpal eteri sózsiz.Sebebi ár ulttyń ózindik erekshelikteri onyń tilimen belgilenedi.Tildiń damýy, órkendeýi qaı ult, qaı halyq úshin de óte mańyzdy.Sondyqtan memlekettik tildiń latyn árpine kóshýi- zaman talaby.

Добавить комментарий

Этот сайт использует Akismet для борьбы со спамом. Узнайте как обрабатываются ваши данные комментариев.