ULAGATTY USTAZ

Bolashaqqa baǵdar: Rýhanı jańǵyrý

Aqtóbe qalasy № 60 jalpy bilim beretin
orta mektebiniń bastaýysh synyp muǵalimi
Nurmahan Lıazat Qaıyrhanqyzy

Rýhanı jańǵyrý – adam balasynyń onyń ishki áleminiń jańarýy, sana-sezimi, jańa ózgeristi qabyldaı bilýi.

Rýhanı jańǵyrýda órkenıettiń órge júzýimen baılanystyramyz. Tarıh sahnasyna kóz júgirtsek, ósken ulttyń órbı túsýine osy «rýhanı jańǵyrý dálel». Kóne zamandaǵy kórikti qalalarymyz, sán saltanatty talasqan ozyq eskertkishterimiz, mádenı muralarymyz burtartpas aıǵaq bolyp tabylady.
Elbasymyz rýhanı jańǵyrýdyń birneshe prınsıpterin usyndy:
Básekelestik qabilet.
Ǵalamdanýdyń jahandyq júıesine enip, HHI ǵasyrdyń talaptaryna daǵdylanýdyń qamyna kirisý sapaly tabystyń kilti ekenin atap aıtty.
Pragmatızm. Ulan ǵaıyr qazynalarymyzdy qalpynsha qoldanyp, qorǵaý, bir maqsatpen mejelegen mejege jetý arqyly túrli saıası radıkaldy ıdealogııalarǵa tosqaýyl bolýdyń baǵdaryn usyndy.
Ulttyq biregeılikti saqtaý.
Elbasymyz úshinshi qaǵıdasynda ulttyq kod, ıaǵnı halqymyzǵa tán salt-sanamyz, asyl mádenıetimiz bulardyń barlyǵy boıymyzda jalyndap, úni shyrqalyp turýyn basa aıtty, sonda ǵana alǵa basýlar bolatynyń eskertti. Bilimniń saltanat qurýy.
Qazirgi tańda bilim baǵdarlamalarynyń elimizge utymdy úles qosyp kele jatqanyn aıta kelip, tabys tizgini – bilimdi bolashaq jastardyń qolynda ekenine basa nazar aýdardy.
Qazaqstannyń revolıýsııalyq emes, evolıýsııalyq damýy.
HH ǵasyr qasiretterin qaperimizge saqtap, odan sabaq alý jáne de dúrbeleń týǵyzý ekonomıkalyq kúıreýge alyp keletinin qazirgi kezde bolyp jatqan álemdik tolqynystardy mysalǵa keltirdi. Revalıýsııalyq ózgeris emes, evolıýsııalyq jańarý alyp kelýimiz kerek ekenine oı qortty.
Qoryta aıtqanda, bul elbasymyzdyń utymdy qaǵıdasy, halqyna degen úndeý ósıeti dep bilemin. Ishki rýhanııatymyz arqyly, syrtqy ózgeristerdi jaqsy jaǵynan qabyldap, jańǵyrýdyń dańǵyl jolyna túsýge kóshbasshymyz bolashaq myna bizge dara jol kórsetti. Ol soqpaqtardan qalaı ótý kerektigin aıtyp, baǵyt baǵdar berdi.
Endeshe, kókjıekten aýytqymaı, ult kóshbasshysynyń óskeleń urpaqqa menzegen dara jolymen bıik shyńdardy baǵyndyraıyq. «El bolam deseń, besigińdi túze» deıdi uly Muhtar Áýezov. Árbir bilimger óz jeri men onyń baılyǵynyń ıesi bolý úshin jańa tehnologııalardy meńgerip, jańasha ómir súrýge úırenýdiń joldaryn bilýge tıis. Eger qoǵamnyń damý kilti bilimdi adamdardyń jańasha qyzmet atqarýyn kerek etetin bolsa, sol jańashyl adamdardy, bolashaq qoǵam múshelerine bilim men tárbıe berýdi júzege asyratyn mamandar daıyndaıtyn bizdiń bilim berý uıymdary Elbasy kózdegen baǵyttarǵa laıyqty bolýy tıis.
Eń bastysy, bilim berýge qoıylyp otyrǵan jańa talaptardy oryndaýda kóptegen jumystar júrgizilip, jastardyń úsh tilde bilim alýyna, jańa tehnologııalardy bilim berý júıesine engizýde óńirimizde keleli jumystar atqarylýda. Ult josparyn oryndaýda ár salanyń ózindik úlesi bolsa, ustazdar qaýymy qosatyn úles –jas urpaqty jańa qoǵam múshesi etip bilim men tárbıe berýdi jańasha qurý, ony osy Elbasymyz kórsetip otyrǵan talaptarǵa saı oryndaý dep bilemin.

Добавить комментарий

Этот сайт использует Akismet для борьбы со спамом. Узнайте как обрабатываются ваши данные комментариев.