ULAGATTY USTAZ

«Latyn álipbıi:jańǵyrý — jazýdan bastalady»

Sovetova Torgaı Sovetqyzy
ShQO Semeı qalasy Qaınar aýyly
«Begalın atyndaǵy jalpy
orta bilim beretin mektep»KMM

Elbasy N.Nazarbaev «Qazaqstan – 2050» Strategııasy – qalyptasqan memlekettiń jańa saıası baǵyty» atty Qazaqstan halqyna arnaǵan Joldaýynda: «Biz 2025 jyldan bastap álipbıimizdi latyn qarpine, latyn álipbıine kóshirýge kirisýimiz kerek. Bul – ult bolyp sheshýge tıis prınsıpti másele. Bir kezde tarıh bederinde biz mundaı qadamdy jasaǵanbyz. Balalarymyzdyń bolashaǵy úshin osyndaı sheshim qabyldaýǵa tıispiz jáne bul álemmen birlese túsýimizge, balalarymyzdyń aǵylshyn tili men ınternet tilin jetik ıgerýine, eń bastysy – qazaq tilin jańǵyrtýǵa jaǵdaı týǵyzady» degen bolatyn. Al jaqynda ǵana jaryq kórgen «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty maqalasynda Elbasy: «Qazaq tilin birtindep latyn álipbıine kóshirý jumystaryn bastaýymyz kerek. Biz bul máselege neǵurlym dáıektilik qajettigin tereń túsinip, baıyppen qarap kelemiz jáne oǵan kirisýge Táýelsizdik alǵannan beri muqııat daıyndaldyq. Iаǵnı, 2025 jylǵa qaraı is qaǵazdaryn, merzimdi baspasózdi, oqýlyqtardy, bárin de latyn álipbıimen basyp shyǵara bastaýǵa tıispiz», – dedi.
Búginde bul másele qoǵamda talqy taqyrybyna aınaldy. Meniń oıymsha :Prezıdenttiń «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrý» atty irgeli maqalasy jarııalandy. Muny kóp kútkenimiz ras. «Sabaqty ıne sátimen» deıdi ǵoı. «Qoǵam qalaı qabyldaıdy eken?» dep ekige jarylýdyń qajeti joq. Basty másele – ulttyq sana jańǵyryp, quldyq sanadan arylýǵa tıispiz. Aınalyp kelgende, bul ıdeıanyń astarynda birtutas ult qurý degen maqsat bar. Elbasy «2025 jyldan latynǵa kóshemiz» dedi.. Alaıda buǵan bizdiń qoǵam daıyn ba? Qandaı máselege kóńil bólý kerek?
Shyndyǵynda, bul maqalanyń jarııalanýy kútpegen jaǵdaı boldy. Ulttyq máselege jáne úkimetke naqty baǵyttalǵan jaıttar tilge tıek etilgen. Shyndyǵynda, reforma jasaý ońaı emes. Bir ǵasyrdyń ishinde bir jerge úsh ret operasııa jasaý qıyn. Biz de úshinshi márte otaǵa túskeli jatyrmyz. Biraq munyń bárimizge kerektigi aıdan anyq. Bul máselege keshendi túrde kelgen durys. Budan keıin de «kırıllısaǵa adamdar úırenip aldy, latynmen qatar júre tursyn» dese, onda alysqa barmaımyz. Áýeli áńgime latyn tilin úırenip, sodan keıin kóshege jazý emes, aldymen mekeme ataýynyń bári latynsha jazylyp, jurt sodan úırenýi kerek. Búkil halyq, bılik bolyp jumys isteıtin kez osy. Bar salmaq zııaly qaýymǵa túsedi.
Eń basty másele – ulttyq birlikti saqtaý. Bul sózsiz saıası, órkenıettik tańba. Árip kishkentaı ǵana nárse sııaqty.
Respýblıka Prezıdentiniń bul maqalasy jurttyń kópten kútken nársesi edi. Sol úshin de asa mańyzdy qujat retinde qabyldanyp, talqyǵa túsip otyr. Qarapaıym halyq ult zııalylaryna arqa súıeıdi. Áýeli solar ne aıtar eken dep aqparat quraldaryn aqtaratyndary sondyqtan. Sizder búgin «Bolashaqqa baǵdar: rýhanı jańǵyrýǵa» pikir aıtý barysynda sonda aıtylǵan asa mańyzdy máselelerdiń mánin ashyp berdińizder. Maqaladaǵy atap-atap aıtylǵannyń bári ult úshin óte mańyzdy. Sondaı-aq, solardyń biri – 2025 jyly latyn qarpine kóshýdi de erekshe aıtýǵa bolady. Bul másele osydan on bes jyl buryn da qozǵalǵan edi. Biraq ol kezde ekonomıkalyq aýyrtpalyqtarǵa baılanysty, kóshin endi túzep kele jatqan elimiz úshin asyǵystaý bolatyn. Endi mine, damýdyń sara jolyna túsip, sol máselege der kezinde qaıta oralyp otyrmyz. Iıa, ýaqyt jyldam. Aldymyzdaǵy sanaýly jyldar ishinde osy qujat-maqaladaǵy kórsetilgen rýhanı qundylyqtarymyzdy júzege asyrý kútip tur. Ult zııalylary bir jaǵadan bas, bir jeńnen qol shyǵaryp, uıymshyldyqpen iske asyrady degen oıdamyz.
Túrkitektes halyqtar tilinde latyn álipbıi 1926 jyldan bastap qoldanylady. Latyn álipbıin alǵash qoldanysqa engizgenderdiń biri – Túrkııa memleketi. Bizdiń elde HH ǵasyrdyń 20-jyldary qazaq zııalylary latyn álipbıine kóshý máselesin kóterdi. Qazaq tiliniń tabıǵatyna saı álipbı úlgisin jasap, qoldanysqa engizgen bolatyn.Qazaq til biliminiń, álipbıiniń negizin salǵan biregeı ǵalym A.Baıtursynuly: «Bizdiń zamanymyz – jazý zamany: jazýmen sóılesý aýyzben sóılesýden artyq dárejege jetken zaman. Sondyqtan sóıleı bilý qandaı kerek bolsa, jaza bilý kerektigi odan da artyq», — degen bolatyn.Bul – HH ǵasyrdyń basyndaǵy qoǵamdaǵy kommýnıkasııalyq úrdisterdi zerdeleýden týǵan oı bolatyn. Qazir adamzat balasy HHI ǵasyrǵa aıaq basyp otyr. Jazýdyń mańyzy burynǵydan birneshe ese ósken zaman. Sondyqtan, álemdegi elderdiń basym bóligi, sonyń ishinde týystas túrki halyqtary qoldanatyn latyn álipbıine kóshý – jahandaný dáýirindegi rýhanı jańǵyrýdyń alǵashqy da mańyzdy satysy bolmaq.

Добавить комментарий

Этот сайт использует Akismet для борьбы со спамом. Узнайте как обрабатываются ваши данные комментариев.