Жаңа сабақтар, ULAGATTY USTAZ

SABAQ BARYSYNDA ÚShTILDI BILIM BERÝ

SQO, Mamlıýt aýdany, Bostandyq aýyly «Bostandyq JOBBM» KMM
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi
Pirimbetova Gúljaına Talǵatqyzy

«Elbasynyń «Úsh tuǵyrly til» jobasy el bolashaǵyn baıandy etýden týǵan, alysty kózdegen maqsat. «Úsh tuǵyrly til» – qazaq, orys, aǵylshyn tilderin qatar qoıyp, jarystyrý emes. Kerisinshe, bul ár tildi ózine laıyqty ornymen qajetine qaraı laıyqty paıdalaný degen sóz. Munda memlekettik tildiń orny tipti bólek. Oǵan eshkimniń talasy joq. Úsh tuǵyrly til jobasyn jeleý etip, memlekettik tildi yǵystyrý múlde durys emes»-deıdi. Osy sózderdi oıǵa túıgen biz jastardyń tárbıesine úsh tildilikti barynsha kiristirýdi bolashaq aldyndaǵy mindetim dep bilemin. Sebebi, elimizdiń erteńi bolyp sanalatyn jas urpaqty durys baǵytta tárbıelep, olardyń boıyna bar jaqsylyqty sińirý bilim berý oshaqtarynan bastalatyny bárimizge málim.

«Bala ómirge kelmeı jatyp ananyń qursaǵynda jatqannan bastap tárbıelenedi» degen, bala tárbıesine baılanysty aıtylǵan sózdiń astarynda kóp oı jatqany ras. Keıbireýler balany ómirge kelgen kúnnen bastap, endi bireýleri bir jastan bastap tárbıeleýdi durys sanaıdy. Osy aıtylǵan sózderdiń qaısynda bolmasyn shyndyq bar. Bala tárbıesi – zor adamgershilik, shydamdylyq, baısaldylyq pen ımandylyqty talap etedi. Balany tárbıeleý tek ata-anaǵa ǵana tán emes, qoǵamnyń da tárbıege qosar úlesi zor. Bala otbasynda tárbıe alyp ósip-ónip jetiledi de, al qoǵamda belgili bir tulǵa bolyp qalyptasady. Kez kelgen ata-ana balasynyń jaqsy tárbıelenip, ómir súrýine yqpal jasaıdy. Óskelen urpaqtyń til bilimin arttyrý maqsatynda oıyn-jattyǵý, sergitý-oıyndary, dıdaktıkalyq maqsattaǵy oıyndar, sózdik oıyndar jáne aǵylshyn tilinde taqpaqtar, jumbaqtar, mýzyka sabaqtarynda aǵylshyn tilinde óleńder jattalady. Atalǵan oıyndardyń balalardyń kommýnıkatıvtik quzyrettilikterin damytýda úlesi zor. Qazirgi tańda balalardyń aǵylshyn tiline degen qyzyǵýshylyqtary joǵary. Ómir tájirıbesi ózi kórsetip otyrǵandaı, basqa tildi meńgerý kez kelgen tulǵanyń bıikten kórinýine sheksiz múmkindikter bereri sózsiz dep oılaımyn.

«Qazaqstanda barlyq etnıkalyq toptardyń tilderin damytýǵa jaǵdaı jasalyp otyr. Biz úsh tildilikti damytý qarqynyn údetip otyrmyz. Bul oıdan shyǵarǵan dúnıe emes, qajettilik. Qazirdiń ózinde qazaqstandyqtardyń 20 paıyzy aǵylshyn tilin meńgerdi. Iаǵnı, úsh tildi meńgerý, bilý – bul jahandyq álemge joldama degen sóz. Bul adamnyń ómirdegi tabystylyq, jetistik prınsıpi. Qazaqstandyqtardyń aǵylshyn tilin bilýi elimizdiń otyz damyǵan eldiń qataryna enýiniń sharty bolyp tabylady. Sońǵy jyldary «qazaq tiliniń damýy tarıhta osyndaı aýqymdy qarqynmen júrgizilgen emes»-dep aıtyp ótti Qazaqstan Respýblıkasynyń prezıdenti N.Á.Nazarbaev. Elbasy qazaq tili memlekettik til turǵysynan basymdyqqa ıe ekenin ashyp kórsetip, memlekettik jumys qazaq tilinde júretinin basa aıtty. Bul – osynaý mańyzdy máselege jalpy qoǵamnyń damýy úrdisinen, óz elimizdiń odan ári baıypty damýy turǵysynan da til máselesine, túptep kelgende, durys baǵa berilip otyrǵanynyń dáleli. Orys tilin bilý – tarıhı artyqshylyǵymyz. Orys tili arqyly qazaqstandyqtar birneshe ǵasyr boıy qosymsha bilim alyp, el ishinde de, shet jerlerde de óz dúnıetanymdary men aralasatyn ortalaryn keńeıtip jatyr. Aǵylshyn tilin meńgerý – jastarǵa álem tanýdyń kilti bolmaq. Aǵylshyn tilin bilý bizdiń jastarǵa sheksiz múmkindikter ashady. Ol – jahandanýdyń kepili. Qazaq tili – memlekettik til. Elimizdiń táýelsizdiginiń nyshany. Qazaqstannyń bolashaǵy – qazaq tilinde, ıaǵnı qazaq tili – bolashaqtyń tili. Ózge ult ókilderiniń tilderin oqyp-bilýge, úırenýge jaǵdaı jasaý arqyly ár tildiń ózindik ereksheligin bilemiz, salt-dástúrimen tanys bolamyz. Uly Abaı atamyz «balaǵa minez úsh alýan adamnan juǵady, birinshi ata-anasynan, ekinshi ustazynan, úshinshi qurbysynan»-degen eken. Árbir qazaq balasy óz otbasynda ana tilinde sóıleýge daǵdylansa, odan tálim-tárbıe alatyn bala da úırenedi emes pe. Sondyqtan, balanyń óz ana tilinde erkin sóılep, oıyn anyq jetkizýdi osy kezden bastap qolǵa alsaq, onyń bolashaq ómirine qajetti daǵdylardyń bastamasyna jol ashqanymyz. Aǵylshyn tili – álemdik bıznes tili, memlekettik til – ult tili. Memlekettik tilde sóıleý – árbir Qazaqstan azamatynyń boryshy. Álemdik ǵalamdandyrýdyń ótkizgishi, ǵalamdandyrý tili bolyp tanylǵan aǵylshyn tilin bilý – aǵylshyn tildi eldermen tıimdi baılanysqa túsken álemdik deńgeıde óz ornyn ala bastaǵan Qazaqstan úshin asa mańyzdy.

Til máselesi adam, qoǵam ómirindegi erekshe orny bar asa kúrdeli de mańyzdy qubylys. Memlekettik tildi, shetel tilin bilmeı, dúnıejúzilik ekonomıka keńistigin, bilim, aqparat kózderin jete meńgerýge qol jetkize almaımyz. Sondaı-aq jańa tehnologııany jete meńgermeı, tilderdi de ıgerý jedel ári tıimdi bola qoımaıdy. Qazirgi jalpy bilim beretin mekemelerdiń kópshiliginde sabaq jańa tehnologııany iske asyrý arqyly, onyń mehanızmderin tildi meńgerýde durys qoldaný arqyly ótedi. Bul – til mamandarynyń izdenisi, degenmen áli de bolsa, bul baǵytty jetildirý qajet ekendigi sózsiz. Qazaq, orys, aǵylshyn tilin meńgerý balalarǵa mektepte oqyǵanda, keleshekte básekege qabyletti maman retinde jaqsy tabystarǵa qol jetkizý úshin yqpaldy jáne isker adamdarmen qarym-qatynas ornata alý, qajettilikterin qanaǵattandyrý úshin qajet. Sondyqtan, ómir tájirıbesi ózi kórsetip otyrǵandaı, basqa tildi meńgerý kez kelgen tulǵanyń bıikten kórinýine sheksiz múmkindikter bereri sózsiz dep oılaımyn. Ózekti máselelerdi júzege asyrý úshin basty maqsatymyzdy anyqtap aldyq. Ol – Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik jalpyǵa mindetti orta bilim standarttary talaptary deńgeıinde úsh tilde bilim meńgergen, kóptildi kommýnıkatıvtik quzyrlylyqtary qalyptasqan, kóp mádenıetti, rýhanıa damgershilik qasıetteri damyǵan tulǵany tárbıeleý. «Tili birdiń – tilegi bir», «Til taǵdyry – el taǵdyry» ekendigin jadymyzda ustaı otyryp, el birliginiń negizi – til birligine qol jetkizý jolynda qyzmet etý paryz. Endeshe jas urpaqtyń qazaq tiline degen súıispenshiligin, ózge tilderdi oqyp bilýge degen qyzyǵýlary men umtylystaryn arttyrý arqyly olardyń Otanǵa degen mahabbattaryn oıatyp, óz taǵdyryn el taǵdyrymen máńgilikke baılanystyratyn urpaq bolyp qalyptasýyna qol jetkizý – basty mindetimiz.

Добавить комментарий

Этот сайт использует Akismet для борьбы со спамом. Узнайте, как обрабатываются ваши данные комментариев.